Ajalooline traditsioon: Suure-Jaani lõunaosa.

Suusõnaline traditsioon - Majanduslik seisukord


Rahvas elanud vanasti jõukasti, paremini kui praegu. Müügi jaoks peetud härgi ja rukk[e]id ning otri veetud suurel arvul Pärnu. Metsades olnud hulga kaupa kõiksugu jahiloomi, kelledest ainult hunte õigusega lasta tohtinud, muude loomade peale võinud ainult salamahti jahti pidada. Kitsi ega põtru pole tohtinud talupojad lasta ja selletõttu olnud neid karjasmaal hobuste ja veiste hulgas tihti näha. Pärnu pool lasknud kord keegi mees põdra maha, selle eest kaevatud mees Viljandi kohtusse, kus talle nii suur trahv määratud, et ta talu maha müüma pidanud.
EKLA, f 199, m 23, 68 (III-5f) < Suure-Jaani khk., Käära k., Käära t. - Alfred Rästas < Tõnis Köst, 86 a. (1926)

Laose talus Vastemõisa vallas, kus peremeheks olnud Vastemõisa kubjas Juhan Varma, peetud 1840. aastatel 3 võõrast tüdrukut ja mitu saunikku. Mõisale päivi pole tehtud ja saunikud teinud ainult talu tööd. Talus peetud kuni 10 lehma ja 6 hobust. Talus olnud rehetuba, kaks kammert; ees- ja tagakammer. Eeskambris parandatud tööriistu, tehtud atru ja kedratud. Tagakambris laval õlgedel maganud pererahvas ja lapsed, kuna sulased ja tüdrukud eeskambris lavadel (labakutel) maganud. Pereema ise maganud koldel, kus tuld tuha all hoitud.
EKLA, f 199, m 23, 68/9 (III-5f) < Suure-Jaani khk., Vastemõisa v., Ilbaku k., Uuetoa t. - Alfred Rästas < Kadri Elbing 76 a. (1926)

Teatava pildi talude selleaegse varanduslise seisukorra kohta annab Vastemõisa kogukonnakohtu protokolliraamat a[astatel] 1827–1850. (lk 21–22).
EKLA, f 199, m 23, 69 (III-5f) < Suure-Jaani khk. - Alfred Rästas (1926)

Vanasti söödud ainult rabatuse- või rappeleiba, mis suurel määral haganaid sisaldanud. Puhas leib tulnud alles aastatel 1850–55. Kabila külas Tuisu talu maa peal olnud vanasti külarahva ühine viinaköök, mille varemed veel paarikümne aasta eest näha olnud. Iga talu viinud viinakööki niipalju rukk[e]id ja rukkilinnaseid, kuipalju ta viina tarvitanud; mõni vaka, mõni poole vakka. Kui viinaajamise keeld tulnud, siis võetud viina tegemise riistad talupoege käest ära.
Linamasinad olevat pärit aastatest 1845–50. Esimesed tangu veskid ehitatud 1820. a. ja püülisõelad võetud tarvitusele a[astal] 1850. Tuletikud tulnud a[astal] 1855. Esimesed rautatud vankrid teinud Vene soldatid, kes Vastemõisas korteris olnud umbes 1820. a. Esimesed raudhargid ja heina[h]angud võetud tarvitusele a[astal] 1875. Kuni 1850. a. kantud lühikesi põlvpükse, mis allpool põlve kinninööbitud olnud. Nende pükstega ühes kantud muste ehk vähemal määral halle sukke. Nn murumütse kantud kuni 1865. a, mis olnud mustast kuueriidest, rätsepa õmmeldud. Pikad puusadega kuued, milledel selja taga kolm volti olnud ja selletõttu rasked kanda, lõppenud a[astal] 1870. Kuued käinud vaskhaakidega eest kinni. Esimesed sääresaapad teinud vene soldatid, kes taludes korteris olnud 1840. a. Kõrged koonusekujulised maatanud lõppenud a[astal] 1850. Kortel viina maksnud sel ajal Kildu kõrtsis 15 kopikat.
EKLA, f 199, m 23, 69/71 (III-5f) < Suure-Jaani khk., Vastemõisa v., Kobruvere k., Lauri t. - Alfred Rästas < Jaan Vendelin, 89 a. (1926)

Sürgavere vallas olnud teopõlves elamine väga vilets. Lapsed saanud tihti koolis käia kõigest 6 nädalat, vanemad pole jõudnud rohkem koolitada. Söödud rappeleiba.
EKLA, f 199, m 23, 71 (III-5f) < Suure-Jaani khk., Sürgavere v., Keremi k., Tolli t. - Alfred Rästas < Tõnu Kink, 90 a. (1926)

Vanasti kasvanud vili Kettu vakuses kasin. Rukis kasvanud küll hea, kuid külm võtnud vilja sagedasti ära. Söödud rappeleiba.
EKLA, f 199, m 23, 71 (III-5f) < Suure-Jaani khk., Vastemõisa v., Pilliroo t. - Alfred Rästas < Jaak Krieger, 63 a. (1926)

NB! Materjalile laieneb autori-ja õiguskaitse, mistõttu enne nende linkimist või edasist kasutamist võtke ühendust aadressil haldjas@folklore.ee. Tsiteerides viidake väljaande aadressile!